Järgnev sisu on tõlgitud hiinakeelsest allikast masintõlke abil ilma järeltoimetamiseta.
Jaapani keele tõlkimine hiina keelde on tõlketöös üks levinumaid väljakutseid, eriti keelestruktuuri, kultuurilise tausta ja grammatika erinevuste tõttu, mis muudavad tõlkeprotsessi väga keeruliseks. Jaapani keele tõlkimisel on hiina keele tõlkijatel tõlkeprotsessi käigus sageli palju raskusi, eriti grammatikaerinevuste, sõnavara valiku, auavalduste ja suulise eneseväljenduse osas. See artikkel uurib neid tõlkeraskusi üksikasjalikult ja pakub vastavaid lahendusi.
1. Jaapani grammatika erinevused
Jaapani ja hiina keele grammatilised erinevused on üks levinumaid tõlkimisraskusi. Jaapani keele lauseehitus on tavaliselt järjekorras „subjekt+objekt+öeldis“, samas kui hiina keeles on see paindlikum, eriti kõnekeeles, kus öeldisverbi positsioon võib kontekstist olenevalt muutuda. Lisaks kasutab jaapani keel grammatiliste seoste tähistamiseks partikleid, hiina keel aga sõnajärje ja funktsioonisõnu (näiteks „de“, „lai“ jne). Lahendus: Tõlkides on esimene samm jaapani lausete jagamine osadeks, iga osa grammatiliste funktsioonide mõistmine ja seejärel mõistlike kohanduste tegemine vastavalt hiina keele grammatikareeglitele. Näiteks jaapani keeles kasutatakse subjektimarkeritena tavaliselt „が“ või „は“ ning tõlkimisel saab subjekti kontekstist tuletada ja lauseehitust kohandada. Lisaks tuleb jaapani keeles levinud pöördlauseid või väljajäetud subjektiga lauseid vastavalt hiina keele harjumustele täiendada või ümber kirjutada.
2. Raskused sõnavara valikul
Mõnel jaapani keele sõnavaral puuduvad hiina keeles otsesed vasted, mis muudab sõnavara valiku tõlkimisel suureks raskuseks. Näiteks jaapani keele sõnal „おরれ様” puudub hiina keeles täielik vaste. Kuigi seda saab tõlkida kui „raske töö” või „oled kõvasti tööd teinud”, ei ole kontekst ja väljendus täielikult kooskõlas. Lahendus: Sõnavaraga kokku puutudes, mis otseselt ei vasta, peavad tõlkijad kontekstist lähtuvalt tegema asjakohaseid kohandusi. Näiteks selliste väljendite nagu „väsinud” puhul saab konteksti formaalsusest lähtuvalt valida erinevaid tõlkemeetodeid. Lisaks saab mõne kultuuriliste iseärasustega sõnavara puhul valida selgitava tõlke või kasutada täiendavaid lauseid koos selgitustega, et sihtkeele lugejad sellest aru saaksid.
3. Auväärse ja alandliku keele tõlkimine
Austus ja tagasihoidlikkus on jaapani keeles olulised keeleomadused, samas kui hiina keeles sarnaseid väljendeid pole. Seetõttu on jaapani keelest hiina keelde tõlkimise peamine raskus auväärsete ja tagasihoidlike väljendite tõlkimine. Jaapani keeles ei kajastu auavaldused mitte ainult verbimuutustes, vaid ka konkreetses sõnavaras ja lauseehituses, näiteks „ございます” ja „おっしいる”, mis vajavad erilist tähelepanu. Lahendus: Auavalduste jaapani keelde tõlkimisel peavad tõlkijad arvestama hiina keele väljendusharjumuste ja kultuurilise taustaga. Formaalsetel puhkudel võib kasutada auavaldusi, näiteks „sina”, „gui” jne; kõnekeelsemas keskkonnas võib auavaldused sobivalt välja jätta. Lisaks saab mõningaid jaapani keeles esinevaid auavaldusi edastada toonimuutuste kaudu, näiteks „おっし동る”, mida saab tõlkida kui „ütlema” ja mis edastab konteksti kaudu austust.
4. Väljajätmise fenomen jaapani keeles
Jaapani keeles jäetakse mõned lauseosad sageli välja, eriti kõnekeeles. Näiteks jaapani keeles jäetakse sageli välja lause „きまか?“ subjekt ja „きまか?“ võib tõlkida kui „mine?“, kuid hiina keeles tuleb väljajäetud osa sageli selgitada. See väljajätmise nähtus nõuab tõlkijatelt konteksti põhjal väljajäetud osade järeldamist. Lahendus: Tõlkides on vaja väljajäetud osi konteksti ja konteksti põhjal täiendada. Näiteks jaapani keeles jäetakse kõnekeeles välja lause „きまか?“ subjekt, kuid hiina keelde tõlgituna tuleks vastavalt olukorrale lisada sellised subjektid nagu „teie“ või „meie“, et tagada lause terviklikkus ja väljenduse selgus.
5. Kultuuriliste erinevuste mõju tõlkimisele
Jaapani ja hiina kultuuritaust on erinev, mistõttu on teatud väljendite või harjumuste otsest samaväärsust tõlkimisel keeruline saavutada. Eriti kommete, traditsioonide ja sotsiaalse etiketi puhul võib tõlkimine nõuda kultuurilisi kohandusi. Näiteks jaapani keeles ei ole väljenditel „いただきます” ja „ごちそうさました” hiina keeles täiesti samaväärseid väljendeid, seega tuleb tõlkimisel arvesse võtta kultuurilisi erinevusi. Lahendus: Sellises olukorras peavad tõlkijatel olema teatud tasemel kultuuridevaheline teadlikkus. Kultuurispetsiifiliste väljendite puhul saab kasutada kultuuriliselt adapteeritud tõlget või pakkuda täiendavat selgitavat tõlget, mis aitab sihtkeele lugejatel aru saada. Näiteks „いただ〚す” võib tõlkida kui „Ma olen hakanud sööma”, samas kui „っちそうした” võib tõlkida kui „Täname külalislahkuse eest” koos sobivate märkuste või selgitustega.
6. Meeleoluosakesed ja määrsõnad jaapani keeles
Jaapani keeles on palju meeleolusõnu ja määrsõnasid, mida kasutatakse kõneleja emotsioonide, hoiakute või tooni väljendamiseks. Neil modaalpartiklitel ja määrsõnadel pole hiina keeles sageli otseseid vasteid. Näiteks jaapani keeles ei ole sellistel partiklitel nagu „ね“, „よ“ ja „かな“ hiina keeles täpselt samu partikleid. Lahendus: Tõlkides saate konteksti vajaduste järgi kasutada vastavaid toonisõnu hiina keeles. Näiteks „ね“ saab tõlkida kui „ba“ või „right“ ja „よ“ saab tõlkida kui „oh“ või „ah“. Sobivate toonisõnade valimine konteksti põhjal aitab säilitada originaalteksti tooni, muutes samal ajal tõlke loomulikumaks.
7. Pikkade ja liitlausete käsitlemine
Jaapani keele levinud pikad ja liitlaused tekitavad tõlkijatele mõnikord väljakutse lausete osadeks jagamisel. Jaapani keeles ühendavad liitlaused erinevaid lauseosi osakeste ja sidesõnade abil, hiina keeles aga vajavad pikad laused selgelt väljendamiseks sageli lausestruktuuri kohandamist. Lahendus: Jaapani keerukate pikkade või liitlausete puhul saavad tõlkijad need jagada vastavalt tähendusele ja lihtsustada mitmeks lühemaks lauseks, et need vastaksid hiina keele väljendusharjumustele. Lisaks tuleks pöörata tähelepanu iga lause komponentide vahelistele suhetele, et vältida ebaselge loogika või ebatäpse väljenduse probleeme tõlkes.
8. Kokkuvõte
Jaapani keele tõlkimine hiina keelde on keeruline protsess, mis hõlmab mitmesuguseid raskusi, nagu grammatikaerinevused, sõnavara valik, ausõnad ja suuline eneseväljendus. Nende tõlkeraskuste põhjaliku analüüsi kaudu võib leida, et iga raskuse taga on lahendused. Tõlkijatel peab olema tugev keeleline alus, paindlik keeleoskus ja kultuuridevaheline tundlikkus, et tõlketööd jaapani keelest hiina keelde paremini teha. Jaapani keele tõlkimise protsessis võib nende raskuste lahendamine mitte ainult parandada tõlke täpsust ja sujuvust, vaid edendada ka vastastikust mõistmist ja suhtlust kahe keele ja kultuuri vahel.
Postituse aeg: 24. aprill 2025