Järgmine sisu tõlgitakse Hiina allikast masinõlke abil ilma redigeerimiseta.
Vietnami ja hiina keele tõlkimisel on sageli mõned arusaamatused, mis mitte ainult ei mõjuta tõlke täpsust, vaid võivad põhjustada ka arusaamatusi või teabe ekslikku levitamist. Siin on mõned tavalised tõlke väärarusaamad ja vastavad lahendused.
1. Keelestruktuuri erinevused
Vietnami ja hiina vahel on grammatikastruktuuris olulisi erinevusi. Vietnami lausestruktuur on suhteliselt paindlik, tegusõnad asuvad tavaliselt lause keskel, samal ajal kui hiina paneb rohkem rõhku subjekti fikseeritud järjekorrale, predikaadile ja objektile. See struktuurne erinevus võib tõlke ajal hõlpsalt põhjustada arusaamatusi või teabe kaotamist. Näiteks Vietnami keeles võib kinnituse väljendamiseks kasutada topelt eitamist, samal ajal kui sama tähenduse edastamiseks on vaja selgemat jaatavat sõnavara.
Selle probleemi lahendus on teha lause grammatikastruktuuri asjakohased kohandused tagamaks, et tõlgitud hiina lause vastaks hiina keele väljendusharjumustele. Tõlkijatel peab olema sügav arusaam algteksti kavatsusest ja teha Hiina grammatikareeglite põhjal mõistlikke muudatusi.
2. sõnavara sõnasõnalise tõlke küsimus
Sõnavara sõnasõnaline tõlge on üks levinumaid väärarusaamu tõlkes. Vietnami ja hiina keeles on palju sõnu, millel on erinevad tähendused, ja on isegi olukordi, kus neid ei saa otseselt vastata. Näiteks tõlgitakse Vietnami sõna 'c ả m ơ n' otse kui "aitäh", kuid praktilise kasutamise korral võib hiinakeel sõna "aitäh" olla formaalsem või tugevam emotsionaalne toon.
Sõnavara sõnasõnalisest tõlkest põhjustatud arusaamatuste vältimiseks peaksid tõlkijad valima sobiva Hiina sõnavara, mis põhineb konteksti tegelikel vajadustel. Algteksti kultuurilise tausta ja emotsionaalse väljenduse mõistmine, hiina väljenduse valimine, mis võib edastada sama kavatsust, on võtmetähtsusega.
3. idioomid ja idioomide väärkasutamine
Idioomidest ja idioomidest mõistetakse tõlkes sageli valesti, kuna nendel väljenditel on sageli ainulaadne kultuuriline taust ja kontekst. Vietnami keeles ei pruugi mõnel idioomaatilisel väljendusel ja idioomidel olla hiina keeles täpsed vastavad avaldised. Näiteks Vietnami fraas “đ i ế c kh ô ng s ợ s ú ng” (sõna otseses mõttes tõlgitud kui “ei karda relvi”) ei pruugi olla hiina keeles otsest vastavat idioomi.
Selle probleemiga tegelemise meetod on idioomide või idioomide tähendus lugejatele vaba tõlke, mitte sõnasõnalise tõlke kaudu. Tõlkijad peavad mõistma nende idioomide praktilist tähendust kultuuris ja kasutama sarnaseid Hiina väljendeid samade mõistete edastamiseks.
4. kultuuriliste erinevuste põhjustatud arusaamatused
Kultuurilised erinevused on tõlkimisel veel üks suur väljakutse. Vietnami ja Hiina kultuurilised erinevused võivad põhjustada teatud mõistete või väljendite arusaamatusi. Näiteks Vietnami kultuuris võivad teatud väljendustel olla spetsiaalsed sotsiaalsed või ajaloolised tähendused, mis ei pruugi hiina keeles tuntud olla.
Kultuurilistest erinevustest põhjustatud probleemidest ülesaamiseks peavad tõlkijad olema mõlemast kultuurist sügava mõistmise, suutma innukalt tuvastada nende kultuuride ainulaadsed väljendid ja selgitada või kohandada neid tõlke ajal, et muuta need Hiina lugejate mõistmiseks sobivamaks.
5. tooni ja intonatsiooni kõrvalekalle
Toon ja intonatsioon võivad erinevates keeltes erineda. Vietnamil ja hiinlastel on ka viisakuse, rõhuasetuse või eituse väljendamisel erinevusi toonis. Need erinevused võivad tõlkeprotsessi ajal põhjustada emotsionaalsete värvide kaotuse või vääritimõistmise. Näiteks võivad vietnamlased kasutada viisakuse väljendamiseks tugevate toonidega sõnu, samas kui hiina keeles võib olla vaja rohkem õrnemaid väljendeid.
Tõlkijad peavad oma tooni ja intonatsiooni kohandama vastavalt Hiina väljendusharjumustele, et tagada tõlgitud tekst Hiina standarditele emotsioonide ja viisakuse osas. Pöörake tähelepanu keele peentele erinevustele, et tagada tõlke täpsus ja loomulikkus.
6. omandiõiguste tõlge
Õigete nimisõnade tõlge on samuti tavaline eksiarvamus. Vietnami ja hiina keeles võib selliste nimisõnade, näiteks kohanimede, isikunimede, organisatsiooniliste struktuuride jms tõlkimisel olla vastuolusid jne. Näiteks Vietnami kohanimedel võib hiina keeles olla mitu tõlget, kuid need tõlked pole alati ühtsed.
Õigete nimisõnadega tegelemisel peaksid tõlkijad järgima järjepidevuse põhimõtet ja kasutama standardiseeritud tõlkemeetodeid. Ebakindlate omandiõiguse korral on tõlke täpsuse ja järjepidevuse tagamiseks lihtne konsulteerida asjakohaste materjalide või spetsialistidega.
7. Tasakaal sõnasõnalise tõlke ja vaba tõlke vahel
Sõnasõnaline tõlge ja vaba tõlge on tõlkes kaks olulist meetodit. Vietnami keelest hiina keele tõlkes põhjustab sõnasõnaline tõlge sageli arusaamatusi või ebaselgeid tähendusi, samas kui vaba tõlge võib paremini anda algteksti kavatsuse. Liigne vaba tõlge võib siiski põhjustada tõlke kaotamise algteksti teatud üksikasjad või omadused.
Tõlkijad peavad leidma tasakaalu sõnasõnalise tõlke ja vaba tõlke vahel, olles algse teksti suhtes truu, kohandades tõlke hiina keeles väljendusharjumustega. Algteksti sügava mõistmise kaudu saavad tõlked muuta tõlke loomulikumaks ja hõlpsamaks mõistlikumaks, säilitades samal ajal teabe täpsuse.
8. Konteksti ja taustteadmiste puudumine
Tõlke täpsus sõltub sageli algteksti konteksti ja taustteadmiste põhjalikust mõistmisest. Kui tõlkija pole Vietnami ühiskonna, ajaloo või tavadega tuttav, on tõlkeprotsessi ajal lihtne tähelepanuta jätta mõned üksikasjad või arusaamatused.
Selle olukorra vältimiseks peaksid tõlkijad enne tõlkimist läbi viima vajalikud taustakontrollid, et mõista asjakohast sotsiaalset, kultuurilist ja ajaloolist tausta. See tagab, et tõlge pole mitte ainult täpne, vaid ka peegeldab täielikult algteksti kavatsusi ja kultuurilisi varjundeid.
Vietnami ja hiina keele vaheline tõlkeprotsess on täis väljakutseid ja keerukust. Ülalnimetatud ühiste väärarusaamade mõistmine ja tegelemine võib tõlke täpsust ja kvaliteeti märkimisväärselt parandada. Tõlkijatel peavad olema kindel keel ja kultuuriteadmised ning paindlikult rakendama tõlkeoskusi, et saavutada täpne ja tõhus teabe edastamine keelelises suhtluses.
Postiaeg: 28. november 20124